Valgust püüda ei jaksata
Seda hoitakse sisimas
Halg peaks hüüdma, kui naksatab, praksatab

Hiiehaldjas appi tulla ei saa

Nürimeelsed tulekeeled neelavad kõik

Ning kostab kriiskav viis
Tüved paksud, oskad peened karjatavad
Siis kui lõõmab iidne hiis


Raadame laant, kuniks leek veel loidab
Tüli ei teki, meid toidab ta

Kui kord maa on purupaljas
Kuri karjas, mis siis saab


Minu puu, minu puu, ehkki puudub sul suu
Sinu lehed on liha ja tüvi on luu
Tuli näsib su säsi mu leel

Aga siiski su sosinat mõistan ma veel

Halg peaks hüüdma kui naksatab, praksatab

Hiiehaldjas appi tulla ei saa

Nürimeelsed tulekeeled neelavad kõik

Ning kostab kriiskav viis
Tüved paksud, oskad peened karjatavad
Siis kui lõõmab iidne hiis


Raadame laant, kuniks leek veel loidab
Tüli ei teki, meid toidab ta

Aga kui kord maa on purupaljas
Kuri karjas, mis siis saab


Minu puu, minu puu, ehkki puudub sul suu
Sinu lehed on liha ja tüvi on luu
Tuli näsib mu säsi su leel

Aga siiski mu sosinat mõistad sa veel

Minu puu, minu puu, ehkki puudub sul keel

Sinu visinast mõtlikuks muutub mu meel
Las sind räsida tormid ja tuul
Ära küsi, miks süsi ei püsi kuum


Olen puu, olen puu, ehkki puudub mul suu
Minu lehed on liha ja tüvi on luu

Tuli näsib mu säsi, ei väsi su leel
Aga siiski mu sosinat mõistad sa veel


Olen puu, olen puu, ehkki puudub mul keel
Minu visinast mõtlikuks muutub su meel
Las mind räsida tormid ja sügisetuul

Sest mu okstele toetubki maailmaruum